Ambassador Li Chao published a signed article entitled National Security Guarantees Hong Kong's Prosperity and Stability on Estonian Newspapers Õhtuleht and Äripäev

On June 4th and 5th , the Chinese ambassador to Estonia H.E. Mr. Li Chao published a signed article entitled National Security Guarantees Hong Kong's Prosperity and Stability respectively on the Estonian newspapers Õhtuleht and Äripäev to introduce the Decision approved by the National People’s Congress regarding to Hong Kong Security Law. Ambassador Li pointed out that only the State legislature has the legislative power on issues concerning national security, Hong Kong affairs are China’s internal affairs, the NPC’s decision embodies the power and responsibility of the State. The Decision does not amend the basic law of Hong Kong, but can better protect the legitimate rights and interests of Hong Kong residents and ensures the steady and sustained implementation of "one country, two systems".

Here is the English text:

A few days ago, the 13th National People's Congress (NPC) approved the Decision on Establishing and Improving the Legal System and Enforcement Mechanisms for the Hong Kong Special Administrative Region (HKSAR) to Safeguard National Security. The legislation, which enjoys extensive support from Chinese people, including in Hong Kong, is only targeted at actions that jeopardize China’s national security, such as splitting the country, subverting the government, committing terrorist activities and externally meddling in Hong Kong affairs. The Decision has attracted wide attention and I would like to take this opportunity to share with my opinions。

Only the State legislature has the legislative power on issues concerning national security. National security concerns China’s core interests. It is in fact the basic foundation for the survival and development of any country in the world. In all countries, unitary and federal alike, only the State legislature has the legislative power on issues concerning national security. Every country around the world attaches great importance to its national security and most of the countries have legislation related to national security. Some countries even have dozens of laws related to national security. The extremists and external forces have taken advantage of the absence of a national security law in Hong Kong and various activities endangering the national security have been intensifying. Especially since the turbulence over proposed legislative amendments last June, we have seen increasingly rampant activities by "Hong Kong independence" organizations and radical localists in Hong Kong, escalating violence and terrorist activities as well as excessive, unlawful foreign meddling in Hong Kong affairs. Extremists set fire on the street, threw petrol bombs and Molotov cocktails everywhere. They attacked, imprisoned and beat police and civilians. All this has placed national security in serious jeopardy and imposed a grave threat to the practice of "one country, two systems". It has exposed a notable legal gap and flaws when it comes to safeguarding national security in the Hong Kong SAR. Hong Kong is a special administrative region of China, Hong Kong affairs are China’s internal affairs. The Central Government holds the primary and ultimate responsibility for national security in all sub-national administrative regions. It also enjoys and exercises all necessary power accordingly. This is the basic theory and principle underpinning national sovereignty and a common practice in countries around the globe. The NPC’s decision embodies the power and responsibility of the State.

The decision does not amend the basic law of Hong Kong. Article 23 of Basic Law states that the Hong Kong Special Administrative Region "shall enact laws on its own to prohibit any act of treason, secession, sedition, subversion against the Central People's Government, or theft of state secrets, to prohibit foreign political organizations or bodies from conducting political activities in the Region, and to prohibit political organizations or bodies of the Region from establishing ties with foreign political organizations or bodies." More than 20 years after Hong Kong's return, however, relevant laws are yet to materialize due to the sabotage and obstruction by those trying to sow trouble in Hong Kong and China at large as well as the external hostile forces. Actually, the legislation for Article 23 has been stigmatized and demonized by some with ulterior motives and is in the risk of being “shelved” for a long time. Meanwhile, some provisions in Hong Kong’s current laws which can be used to maintain national security have also been put aside for a long time. The Decision was made by the NPC in accordance with the provisions of the Constitution. It is a system arrangement made at the national level to establish and improve the Hong Kong SAR legal system and enforcement mechanisms for safeguarding national security. It does not contradict the Basic Law of Hong Kong and will not replace or exclude Hong Kong’s constitutional responsibility and legal obligations under the Article 23 of the Hong Kong Basic Law to maintain national security by itself. The HKSAR should still complete the legislative tasks of Article 23 of the Basic Law as soon as possible.

The Decision can better protect the legitimate rights and interests of Hong Kong residents. Since Hong Kong’s return to the motherland, its residents have enjoyed more extensive rights and freedom than at any time in history. Yet rights and freedom are not without limits. The constitutions of more than 100 countries in the world clearly stipulate that no one can exercise their fundamental rights and freedom at the expense of national security. Safeguarding national security is an important prerequisite and foundation for protecting human rights and the rights and freedom of Hong Kong residents. Sabotaging and robbing are not freedom. Violent attack on the police is not freedom. Destroying public property is not freedom. Clamoring for Hong Kong’s “independence” challenges the red line of the “one country, two systems” principle and seriously violates the Basic Law of Hong Kong. The NPC decision targets a very narrow category of acts that seriously jeopardize national security and not the citizens who obey the law. It has no impact on Hong Kong's high degree of autonomy, the rights and freedoms of Hong Kong residents or the legitimate rights and interests of foreign investors in Hong Kong.

The Decision ensures the steady and sustained implementation of "one country, two systems". The Chinese government remains firmly committed to faithfully implementing the “one country, two systems” principle. It is firm in the determination to oppose any foreign meddling in Hong Kong affairs. The central government has sufficient sincerity and confidence to ensure that the “one country, two systems” policy remains unchanged and is unwaveringly upheld, as well as sufficient determination and capabilities to ensure that in practice it is not bent or distorted. To safeguard national security is an essential part of the “one country, two systems” principle. Without national security, there will be neither lasting peace and stability for China nor long-term prosperity and stability for Hong Kong. “one country, two systems” will also lose its very foundation. Regarding to the Sino-British Joint Declaration, as China resumed sovereignty over Hong Kong in 1997, the rights and obligations of the British side were completely fulfilled. And the Chinese government started administering it, in accordance with the Constitution and the Basic Law, not the Joint Declaration.

I had the privilege of working in Hong Kong in the past and had experienced the unique charm of Hong Kong. Hong Kong is the "Pearl of the East" where has beautiful natural landscapes and rich cultural heritage. Hong Kong society operates efficiently and its residents are dedicated, hardworking and caring. I feel sad about the turbulence there. Violence and unrest should not belong to this city. I firmly believe that the Decision will definitely bring prosperity and stability back to the "Pearl of the East" and make the it shine more brilliantly.

Here is the Estonian text:

13. rahvakongress kiitis mõned päevad tagasi heaks Hongkongi erihalduspiirkonna õigussüsteemi ja jõustamismehhanismide sätestamise ja parandamise otsuse riigi julgeoleku kaitsmiseks. Õigusakt, mida Hiinas, sh Hongkongis laialdaselt toetatakse, on suunatud ainult Hiina riigi julgeolekut ohustavate tegevuste vastu – näiteks riiki lõhestavate ja valitsust kahjustavate tegevuste, terrorismi ja välise Hongkongi siseasjadesse sekkumise vastu. See otsus on sattunud tähelepanu keskpunkti ning ma sooviksin kasutada võimalust enda seisukohtade jagamiseks.

Ainult riigi seadusandjatel on riigi julgeolekut puudutavates küsimustes seadusandlik võim. Riigi julgeolek puudutab Hiina riigi põhihuve. See on mistahes maailma riigi püsimajäämise ja arengu põhialus. Kõigis, nii unitaarsetes kui föderaalsetes riikides, on ainult keskvalitsusel riigi julgeolekut puudutavates küsimustes seadusandlik võim. Kõik maailma riigid pööravad oma riigi julgeolekule palju tähelepanu ja enamikes riikides on kehtestatud riigi julgeoleku alased õigusaktid. Mõnedes riikides on isegi kümneid riigi julgeolekuga seotud õigusakte. Ekstremistid ja riigivälised jõud on ära kasutanud Hongkongi riigi julgeolekualase seaduse puudumist ja mitmesugused riigi julgeolekut ohustavad tegevused on süvenenud.

Pärast eelmise aasta juunis esitatud õigusaktide muudatusettepaneku tõttu tekkinud rahutusi on „Hongkongi iseseisvuse“ eest võitlevate organisatsioonide ja Hongkongi radikaalsete kohalike elanike tegevus muutunud eriti agressiivseks, eskaleerunud on vägivald ja terrorism ning ka liigne õigusvastane sekkumine Hongkongi asjadesse. Ekstremistid süütasid tänavatel tulekahjusid, loopisid kõikjal bensiinipomme ja Molotovi kokteile, ründasid, vangistasid ja peksid politseinikke ning eraisikuid. See kõik on seadnud riigi julgeoleku tõsisesse ohtu ja ohustab rängalt meie „üks riik, kaks süsteemi“ poliitikat. See on paljastanud märkimisväärsed seadusandlikud lüngad ja vajakajäämised riigi julgeoleku kaitsmises Hongkongi erihalduspiirkonnas. Hongkong on Hiina erihalduspiirkond – Hongkongi küsimused on Hiina siseküsimused. Keskvalitsusel lasub peamine ja lõplik vastutus kõigis riigi halduspiirkondades julgeoleku tagamisel. Samuti on keskvalitsuse käsutuses vastav võim. See on riigi suveräänsuse aluseks olev teooria ja põhimõte ning maailma riikides laialdaselt levinud tava. Rahvakongressi otsus peegeldab riigi võimu ja vastutust.

Otsusega ei muudeta Hongkongi põhiseadust. Hongkongi erihalduspiirkond võtab põhiseaduse paragrahvi 23 kohaselt „ise vastu seadusi, et keelata mistahes Rahvavabariigi keskvalitsuse vastu suunatud riigireetmine, keskvalitsusest lahkulöömine, mässule õhutamine, keskvalitsuse kahjustamine või riigisaladuste vargus, välismaiste poliitiliste organisatsioonide või organite poliitiline tegevus piirkonnas ning piirkonna poliitilistel organisatsioonidel ja organitel välismaiste poliitiliste organisatsioonide ja organitega sidemete loomine.“ Asjaomased seadused ei ole aga enam kui 20 aastat pärast Hongkongi tagastamist Hongkongis ja Hiinas laiemalt probleeme külvata püüdvate isikute ja riigiväliste vaenulike jõudude poolse sabotaaži ja takistava tegevuse tõttu ikka veel materialiseerunud. Mõned varjatud motiividega isikud on põhiseaduse artikli 23 jõustamist stigmatiseerinud ja demoniseerinud ning see on pikaks ajaks „riiulile ootele jäämise“ ohus.

Samal ajal on pikaks ajaks kõrvale jäetud ka mõned Hongkongi praeguste seaduste sätted, mida saaks kasutada riigi julgeoleku tagamiseks. Rahvakongress tegi selle otsuse vastavalt põhiseaduse asjaomastele sätetele. See on riiklikul tasemel tehtud süsteemikorraldus, et sätestada ja parendada Hongkongi erihalduspiirkonnas riigi julgeoleku kaitsvat õigussüsteemi ja jõustamismehhanisme. See ei ole vastuolus Hongkongi põhiseadusega, ei asenda ega välista Hongkongi põhiseaduslikku vastutust ja Hongkongi põhiseaduse paragrahvist 23 tulenevaid seaduslikke kohustusi ise riigi julgeolek tagada. Hongkongi erihalduspiirkond peab endiselt esimesel võimalusel täitma oma põhiseaduse paragrahvist 23 tulenevad seadusandlikud ülesanded.

See otsus võimaldab Hongkongi elanike seaduslikke õigusi ja huve paremini kaitsta. Hongkongi elanikud on pärast Hongkongi emamaale tagastamist saanud kasutada ulatuslikumaid õigusi ja vabadusi kui iial varem. Õigused ja vabadused ei ole siiski piiramatud. Enam kui saja maailma riigi põhiseadustes on sõnaselgelt sätestatud, et keegi ei saa enda fundamentaalseid õigusi ja vabadusi kasutada riigi julgeoleku kulul. Riigi julgeoleku kaitsmine on inimõiguste ja Hongkongi elanike õiguste ning vabaduste kaitsmise tähtis eeltingimus ja alus. Sabotaaž ja röövimine ei ole vabadused, politseinike vägivaldne ründamine ei ole vabadus, riigi vara hävitamine ei ole vabadus. Üleskutsed Hongkongile „iseseisvuse“ andmiseks rikuvad „üks riik, kaks süsteemi“ põhimõtet ja on tõsiselt vastuolus Hongkongi põhiseadusega. Rahvakongressi otsus puudutab väga kitsast rühma tegevusi, mis seavad riigi julgeoleku tõsiselt ohtu ning need ei puuduta enamikku inimestest, kes on seaduskuulekad. See ei mõjuta Hongkongi ulatuslikku autonoomiat, Hongkongi elanike õigusi ja vabadusi ega Hongkongi investeerinud välismaiste investorite legitiimseid õigusi ja huve.

See otsus tagab „üks riik, kaks süsteemi“ põhimõtte kindla ja järjepideva rakendamise. Hiina valitsus on endiselt veendunult pühendunud „üks riik, kaks süsteemi“ põhimõtte rakendamisele. Valitsus on kindlalt pühendunud võõrjõudude Hongkongi siseasjadesse sekkumise vastu võitlemisele. Keskvalitsus on piisavalt siiras ja enesekindel, et tagada „üks riik, kaks süsteemi“ poliitika muutumatuks jäämine ja kõikumatult jõus hoidmine ning piisavalt pühendunud ja võimekas, tagamaks, et reaalsuses seda ei väänata ega muundata. Riigi julgeoleku kaitsmine on „üks riik, kaks süsteemi“ põhimõtte ülitähtis osa. Riigi julgeolekuta ei saa tagada püsivat rahu ja stabiilsust Hiinas ega aastatepikkust õitsengut ja stabiilsust Hongkongis. Ka „üks riik, kaks süsteemi“ põhimõtte alustala kaoks.

Hiina ja Ühendkuningriigi ühisdeklaratsiooni kohaselt olid Briti poole õigused ja kohustused siis, kui Hiina 1997. aastal Hongkongi taas enda valdusesse sai, täielikult rahuldatud. Ja Hiina valitsus hakkas piirkonda juhtima vastavalt Hiina põhiseadusele ja Hongkongis kehtivale põhiseadusele, mitte vastavalt Hiina ja Ühendkuningriigi ühisdeklaratsioonile.

Mul on olnud võimalik Hongkongis töötada ning olen Hongkongi ainulaadsest sarmist ise osa saanud. Hongkong on kaunite looduslike maastike ja rikkaliku kultuuripärandiga „idamaade pärl“. Hongkongi ühiskond toimib efektiivselt ja selle piirkonna elanikud on pühendunud, töökad ja hoolivad. Sealsed rahutused kurvastavad mind. Vägivald ja rahutused ei tohiks olla selle linna osa. Usun kindlalt, et tehtud otsus muudab „idamaade pärli“ taas õitsvaks ja stabiilseks ning paneb selle veel kaunimalt särama.

Suggest To A Friend: